header-int

Relasaun Sanitasaun Baziku Uma no Hygiene Pessoal ho Akontesementu Moras Diarea Iha Aldeia Baura-Icu

Selasa, 26 Okt 2021, 10:29:36 OTL - 5400 View
Share

Relasaun Sanitasaun Baziku Uma no Hygiene Pessoal ho Akontesementu Moras Diarea Iha
Aldeia Baura-Icun, Suco Tasilin, Posto Administrativu Zumalai, Munisipiu
Covalima,Tinan 2020


1Isnawati V. Surik, 2Jimedio A. C. Quim, 3Santiago Jorge Pereira,
1 Estudante Faculdade Saude Publica, Universidade da Paz Timor-Leste
2 Dosente Faculdade Saude Publica, Universidade da Paz Timor-Leste
3 Dosente Faculdade Saude Publica, Universidade da Paz Timor-Leste

 

ABSTRATU


Diarea hanesan problema saude komunidade ne’ebe importante tebes tamba numero morbidade no mortalidade ne’ebe ass. Kada tinan iha mundu juta 6 labarik mate tamba moras diarea no insidente moras diarea ne’e barak liu akontese iha nasaun desenvolvidu (Brasil, Inggris, no Afrika) ho totalidade persentajen 17% mate (Mortalidade). Bazeia ba dadus nasional ne’ebe
hetan husi Ministerio da Saude, konaba moras diarea hatudu katak iha tinan 2017 kazu diarea hamutuk 94.896, iha tinan 2018 kazu diare hamutuk 90.151, no iha tinan 2019 kazu diare hamutuk 32.239. Sanitasaun baziku hanesan kriteria ida ba uma ne’ebe saudavel. Fasilidade sanitasaun baziku iha ligasaun direta ho problema saude, espesialmente problema saude ambiental (Sugiarto, 2015).Hygiene pessoal hanesan asaun ida hodi kuidadu hygiene no saude ema ida-idak nia ba grau fiziku no psikologika, menus kuidadu Hygiene pessoal mak kondisaun ida ne’ebe hatudu katak ema ida-idak la bele atu kuidadu hygiene ba sira nia a’an rasik
(Perry, 2005). Diarea mak soe foer bot nebe mamar ou ben ho frekuensia liu husi frekuensia bai-bain (dala tolu ou liu iha loron 1) (Widoyono, 2008). Enkuadramentu konseitu husi peskiza ida ne’e kompostu husi variavel 2 nemak variavel independene (X1) Sanitasaun Baziku, variavel (X2) Hygiene pessoal no variavel dependen (Y) Akontesementu moras diarea. Metodu peskiza nebe uza iha peskiza ida ne’e mak metodu peskiza deskriptivu kuantitativu ho aproximasaun Crossectional. Populasaun iha peskiza ida ne’e mak total uma kain iha aldeia Baura-Icun hamutuk 65, Amostra ne’ebe determina ona iha peskiza ida ne’e maka total uma kain iha Aldeia Baura-Icun hamutuk 65 uma kain. Tekniku analiza dadus maka analiza Univariat no Bivariat.Rezultadu teste estatistika chi-square hatudukatak iha relasaun ne’ebe signifikan entre sanitasaun baziku ho akontesementu moras diarea ho valor P-Value=0,048 (p<0,05). Rezultadu teste estatistika chi-square hatudukatak iha relasaun ne’ebe signifikan entre Hygiene pessoal
ho akontesementu moras diarea ho valor P-Value=0.008 (p<0,05).Ho nune’e konkluzaun katak iha relasaun ne’ebe signifikan entre sanitasaun baziku no Hygiene pessoal ho akontesementu moras diarea. Rekomendasaun ba komunidade, peskizador tuir mai, ba Faculdade Saude publica no ba Guvernu atu kria programa nebe diak hodi hasae kualidade saude komunitaria.


Liafuan Save; Basic Sanitation, Personal Hygiene and Diarrhea

Atu hetan detalho ba Jurnal Bele Klik iha ne'e

Download

Unidha Universidade da Paz nudar instituisaun Superior edukativus nebe realiza apredizazen, pesquizas, no sai servidor/pengabdian ba sidadaun sira hodi fiar metin ba direitu fundamental ema nian, tuir normas Universal sira no konstituisaun RDTL
© 2024 Universitas da Paz Follow Universitas da Paz : Facebook Twitter Linked Youtube