header-int

TIPU NORMA JURIDIKA TIMOR-LESTE

Jumat, 03 Des 2021, 14:35:06 OTL - 2301 View
Share

ABSTRATU

TIPU NORMA JURÍDIKA TIMOR-LESTE

Husi : LEONITO RIBEIRO, S.H.,M.H., (DR CAND.)

 

            Timor-Leste hafóin restaura nia independénsia iha tinan 2002, tó agora seidauk fórmula ninia filosofia nasaun hanesan fundamentu nó ideolójia tanba seidauk  kria Lei írarkia norma juridika hodi garante konviksaun juridika nó prevene konflitu norma jurídiku (antinómy). Bazeia ba teoria eskada de norma, (stufenbau theorie). Iha Timor-Leste seidauk iha Lei kona-ba irarkia norma jurídika, hodi refleta ba doutrina Hans Kelsen uza Teoria Estufenbau (Stufenttheorie) katak irarkia norma jurídika sira tenke hahu husi norma ne’ebé às liu tó norma ne'ebé karaik liu (baixa), nó lei ne’ebé mak sai hanesan norma fundamentu mak norma ne’ebé  vigor iha komunidade desde tempu uluk tó agora hanesan sai filosofia ba nasaun. Doutrina Hans Kelsen ne’e atu esplika katak norma ida atu sai hanesan norma baze (Grundnórm) norma ne’ebé ho ninia karakteristiku hipoteza nó fiktivu, por exemplu Nasaun Indonesia uza Falsafah Pancasila hanesan “Fontes husi fontes sira direitu nian” Sumber dari segala sumber hukum”.

            Tanba Estado Timor-Leste tó agora seidauk iha lei espesifiku kona-ba irarkia norma juridika hodi regula lei hotu-hotu, hahú husi lei-inan tó lei-oan sira. Neduni, Stufenbau Theorie nó lei ne’ebé mak moris (living Law) ka lei ne’ebé mak prodúz ona (Law in Books). Doutrina Hans Kelsen, kompara ho estrutura lei Timor-Leste, maka Konstituisaun laos mak norma baziku. Norma baziku mak norma ne’ebé ho nia karakteristiku hipoteza nó fiktivu nó aksioma ne’ebé komunidade sira fiar, tetu nó halao iha tempu uluk kedan. Iha Timor-Leste iha Uma Lulik Ne’ebe bele sai hanesan Filosofia ida, tanba iha Uma Lulik reprezenta valor sira ne’ebé universal ona. Tanba ne’e liga Filosofia Uma Lulik hanesan Norma Fundamental bazeia ba doutrina Hans Kelsen.  Iha realidade nasaun Timor-Leste koñesidu ho filosofia Uma-Lulik ne’ebé iha posibilidade atu sai hanesan filosofia nasaun. Konseitu ida ne’e haklean liu-tan ho prespetivu Etimolójikamente Uma hanesan uma fatin ne’ebé ema hela ba, nó Lulik hanesan fatin sagradu. Filosofia Uma Lulik bele haré hanesan konkordánsia entre beiala sira hodi akumula relasaun sira. Ho baze ba opiniaun ne’e bele sai hanesan elementus filosófia Uma Lulik hanesan 1) Elementu relijiaun; 2) Elementu konkordánsia entre beiala sira, 3) Elementu familiares; 4) Elementu humanidade; 5) Elementu meiu ambiente (humana ho natureza); 6) Elementu kustume (adat istiadat); 7) Elementu Mutu-Konsensu nó Demokrasia;  8) Elementu ajuda malu hodi atinje moris diak.

Filosofikamente Uma Lulik hanesan fundamentu fiar nian husi sosiedade Timor-Leste tomak hanesan fatin ne’ebé mak sagradu nó relijiomajis (iha Maromak), hanesan simbólu ka motafórika nó relasaun espiritual ne’ebé mak às nó hanesan fundamentu nó kristalisasaun ho valór Uma Lulik,  Funsaun seluk husi Uma Lulik mak,  a) Hanesan komparasaun norma modernu nó lokal, b) Simbolu ba paz, unidade nó identidade nasaun Timor-Leste. c) Simbolu ba prospriedade multikultural ho felisidade ba moris loron-loron, d) Hanesan simbolu nasionálizmu nasaun Timor-Leste., e) Hanesan simbolu ba adat istiadat nó uzu de kustume loron-loron. Bazeia ba K-RDTL 2002 nó numeru 1/2002 kona-ba Publikasaun Aktu mak bele identifika lei sira hanesan, 1) Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste 2002, 2) Lei Parlamentu Nasionál, 3) Dekretu Lei husi Governu, 4) Resoluções do Parlemento Nacional. 5) Decretos do Governu). 6) Resoluções do Governu. 7) Diplomas Ministeriais, 8) Despachos Ministeriais, 9) Decretos Presidenciais).  10) Dekretu Prezidente Republika. 11) Decisão judicial, 12) Regimento internó do Parlemento Nacional, 13) Rejimentu Internu Konsellu Estadu. 14) Referensia jeral husi despaisu governu, 15) Instruções/Regulamentos Públicas, 16) Legislação iha tempu  UNTAET,

            

Save : Irarkia, Filosifia Uma Lulik.

Atu Hetan Detalho Da Jurnal Bele Klik Iha Ne'e

Unidha Universidade da Paz nudar instituisaun Superior edukativus nebe realiza apredizazen, pesquizas, no sai servidor/pengabdian ba sidadaun sira hodi fiar metin ba direitu fundamental ema nian, tuir normas Universal sira no konstituisaun RDTL
© 2024 Universitas da Paz Follow Universitas da Paz : Facebook Twitter Linked Youtube