header-int

PROTESAUN BA MEIU AMBIENTE HUSI HAHALOK SOE LIXU PLASTIKU ARBIRU IHA MUNISIPIU DILI BAZEIA BA DEKRET

Kamis, 05 Okt 2023, 11:57:36 OTL - 807 View
Share

PROTESAUN BA MEIU AMBIENTE HUSI HAHALOK SOE LIXU PLÁSTIKU ARBIRU IHA MUNISÍPIU DÍLI BAZEIA BA DEKRETU LEI NÚ. 26/2012

1 Frederico Mendonça Fernandes,

 2  Dr. Reinaldo F. Luis Lic. Dir., MD,

 3 Januario R. da Silva, Lic. Dir. M.D

1Lisensiadu Direitu, Universidade da Paz, Timor Leste

2Dosente Fakuldade Direitu, Universidade da Paz, Timor Leste

3Dosente Fakuldade Direitu, Universidade da Paz, Timor Leste

 

ABSTRATU

Repúplika Demokrátika de Timor-Leste nu’udár estadu ida ‘’Direitu’’, signifika klala’ok hotu-hotu tenke haktuir ba Lei, inklui hahalok soe lixu plástiku arbiru.

Lixu plástiku sai preokupasaun bo’ot tebes ba sosiedade Timor-Leste atualmente, tanba lixu plástiku to’o ohin loron nafatin naklekar iha Munisípiu Díli, maske Konstituisaun Repúblika Democática de Timor-Leste estabelese ona objetivu estadu nian ida iha artigu 6º alinea f kona-ba atu fó protesaun ba Meiu Ambiente no prezerva rekursu natural. Haré katak ambiente sai xávi ba dezenvolvimentu ba setór hotu-hotu mak iha artigu 61º destaka liután kona-ba Meiu Ambiente hodi estabelese direitu sidadaun hotu nian atu moris iha ambiente ida moos no saudável, no dever estadu no ema hotu nian mak atu esforsu oinsa bele garantia ambiente ida moos, saudavel no sustentabilidade mai ohin no ba futuru jerasaun.

Tanba Estadu iha devér atu konserva no fó kuidadu ba ambiente, Governu Konstitusionál IV, rekuñese katak importante tebes hamosu sistema jurídiku ambiente nian ida ne’ebé bele hatuur prinsípiu no regra hodi konserva no fó-kuidadu ba ambiente, nomós proteje direitu fundamentál sidadaun timór sira nian atu bele haburas rekursu naturais no halo jestaun di’ak ba ambiente tuir prespetiva globál no integradu. Nune’e mak dekreta ona dekretu lei númeru 26/2012 hodi espesífika liután kona-ba asuntu ambiental nian. Alein ida ne’e, iha mos dekretu lei lubuk balun ne’ebé koalia espesífiku liután kona-ba asuntu lixu nian mak hanesan: Dekretu Lei nú. 33/2008 kona-ba Hijiéne no Ordén Públika; Dekretu Lei nú. 2/2017 kona-ba Jestaun Lixu; Rezolusaun Governu nú. 32/2016 kona-ba Estratejia no Melloramentu Jestaun Lixu, no dekreta ona dekretu lei númeru 37/2021 kona-ba Polítika Zero Plástiku ho nia tíitulu Alienasaun, Importasaun no Produsaun Saku/tas, Embalajen/kemasan no objetu plástiku sira seluk”.

Hare katak lei sira ne’ebé estabelese ona husi orgaun lejislativa sira atu garantia ambiente ida moos no saudável, no atu koresponde ba iha asuntu lixu plástiku ne’ebé naklekar hela atualmente, maibé infelizmente sidauk bele koresponde problema lixu plástiku ne’ebé sei nafatin naklekar, nabutuk, no naresin iha Munisípiu Díli.

 Kestaun ne’e akontese tanba implementasaun lei sira ambientál nian mak sidauk rigurozu, forte, no konsentiva komunidade mak sidauk aas tanba sosializasaun lei mak sidauk to’o ka máximu, por razaun haré ba apoia servisu ka infrestrutura ba implementasaun lei ambientál mak sidauk korespondente, no iha sorin seluk, haré ba sosiedade Timor-Leste ninia nesesidade sidauk bele prontu atu hasoru lei sira ambientál. Portantu presija garantia Timor ninia bem- estar moris, nune’e implementasaun no aplikasaun lejislasaun ambientál bele la’o efetivu, no konsentiva komunidade Munisípiu Díli nian mós garantia hodi bele la’o tuir lejislasaun ambientál ninia afirmasaun ba ambiente ida moos no saudável iha Munisípiu Díli/ Timor-Leste.

Liafuan Xávi: Protesaun ba Meiu Ambiente, Díli

Atu Hetan Detalho Ida Ba Jurnal Bele Klik Iha Ne'e:

 

Unidha Universidade da Paz nudar instituisaun Superior edukativus nebe realiza apredizazen, pesquizas, no sai servidor/pengabdian ba sidadaun sira hodi fiar metin ba direitu fundamental ema nian, tuir normas Universal sira no konstituisaun RDTL
© 2024 Universitas da Paz Follow Universitas da Paz : Facebook Twitter Linked Youtube