header-int

KOOPERASAUN GOVERNO TIMOR-LESTE HO GOVERNO INDONESIA KONABA KONTROLU SASAN TAMA ILEGAL LIU HUSI FRON

Senin, 15 Feb 2021, 09:42:06 OTL - 8719 View
Share

KOOPERASAUN GOVERNO TIMOR-LESTE HO GOVERNO INDONESIA KONABA KONTROLU SASAN TAMA ILEGAL LIU HUSI FRONTEIRA TERESTRE

Hakerek Nain:  Jacinto Elu

Orientador     :  Leoneto Madeira Martins

Instituisaun    :  Universidade Da Paz, Faculdade Ciencia Sociais no Humana, 

                            Departemento Relasaun Internasional

=========================================================

ABSTRATU

 

Nasaun  Timor-Leste   hetan  restaurasaun  independensia  iha 20-maiu-2002,  maibe  aspetu  ekonomia sei depende ba nasaun vizinu mak sei bele responde  interese nasaun no povu nia nesesidade. Governu nia politika ekonomia tuir nececidade komunidade iha fronteira, oin sa hamenus problema negosiosaun illegal iha  fronteira. Bazeia ba observasaun, hakerek nain identifika problema balun hanesan: falta  sosializasaun  husi  Guvernu   Timor-Leste  ho   Indonezia ba komunidade iha fronteira, menus fasilidade ba seguransa UPF atu hala’o servisu hodi kontrola  komunidade sira mak hatama sasan illegal, menus informasaun ba komunidade sira ne’ebé hela iha fronteira no  formulasaun  problema mak oinsa kooperasaun guvernu Timor-Leste ho Guvernu indonezia konaba kontrolu  sasan tama  illegal liu husi fronteira  tereste ?. Objektivu peskija atu hatene,  analiza no deskreve problema sira ne’ebé infrenta husi sosiadade Oe-Silo iha fronteira.  

Hakerek nain enkuadra Teoria Kooperasaun, Teoria Governasaun, Teoria Nasaun, Teoria Seguransa, Teoria Kontrolu no Teoria Sasan. Ho metodo peskiza Kualitativu Deskritivu  ho fontes de husi dadu Primariu no Sekundariu, sei halibur tuir  aktividade importasaun no exportasaun, kondisaun seguransa sosial sosiadade iha fronteira ne’ebé sidauk iha atensaun maximum husi governu.

Rezultadu peskiza hatudu katak kooperasaun guvernu Timor-Leste ho Guvernu Indonezia konaba seguransa ba  kontrolu sasan tama illegal liu husi fronteira terestre lao diak, maibe ladun efisien ou efikas tamba menus membru UPF no ekipamentus sira ne’ebe mak atu ajuda ba halao servisu patroliamentu, no komunidade sira moris sempre depende  ba malu iha areia negosiu liu husi dalan illegal tamba laiha fatin servico seluk  ba sira iha linha fronteira Oe-Silo.

Konkluzaun, katak Fronteira terestre sai hanesan lalenok ba nasaun atu nu’une bele dezenvolve ekonomia nasaun nian  iha rai laran no mos dezenvolve ekonomia sosiadade hodi hetan moris diak no prosperidade.

 

Lian mak xavi :  Kooperasaun, Governu, Kontrolu Sasan, illegal,    

                             Fronteira.

=========================================================

 

1.1. Antesendente

Kooperasaun Timor-Leste ho Indonesia iha aspeito ekonomia liliu iha area fronteira importante tebes tamba hamosu ona negosiasaun illegal entre komunidade nasaun rua iha fronteira no fo impaktu ba rendemento estado no mos preokupasaun servico UPF iha fronteira, Xefi Suku no Xefi Aldeia sira hanesan responsavel komunidade iha fronteira.   

Problema  fronteira  to’o  agora   sidauk hetan atensaun maximum husi governu rua ne’e . Oin sa atu dezenvolve  area  fronteira  Oe-Silo  ho Timor Tenggara  Utara (TTU)  sai  merkadu  livre,  tamba rezultadu hamosu  problema ba  komunidade   iha   fronteira  hatama  sasan illegal, tamba kondisaun ekonomia sosiadade  no sosial  iha fronteira sedauk  lao diak.

Realidade hatudu katak governu nasaun rua nee iha komitmento atu garante seguransa iha fronteira ho politika katak reforsa membro seguransa iha fronteira mai be ekipamento mak sedauk sufciente atu tulun hodi halao servico ho diak no los. Aspeito seguransa no ekonomia sai hanesan savi ba dezenvolvimento nasional iha nasaun.

Wainhira governu nasaun rua ne’e iha politika patrolhiamento diak iha fronteira mak sei redus konflito social, aktividade ekonomia illegal mak sei hasae rendemento estado nia liu husi selu  taxa tuir area aktividade ekonomia mak sirkula iha nasaun liliu iha fronteira. Ekonomia nasaun atu lao diak depende ba politika governu atu maneja seitor-seitor sira ne’ebe mak iha posibilidade bot fo rendemento ba estdao lais no permanente tamba  riku soin nasaun iha.  

2. Indentifikasaun problema

Bazeia ba deskripsaun antesedente  iha leten mak hakerek nain identifika problema mak hanesan :

  1. Menus politika Guvernu nasaun  rua  ne’e ba halo sosializasaun iha  Fronteira.
  2. Menus fasilidade ba Seguransa UPF hodi  hala’o kontrolu ba komunidade sira mak hatama sasan illegal.
  3. Menus informasaun ba komunidade sira kona politika halao aktividade ekonomia iha fronteira.

3.Formulasaun   problema

Husi  identifikasaun problema mak hakerek nain formula problema atu buka hatene hanesan : Oinsa kooperasaun guvernu Timor-Leste ho Guvernu indonezia konaba kontrolu  sasan tama  illegal liu husi fronteira  terrestre ?

4.Objektivu  peskija

Bazeia ba fromulasaun problema mak objektivu husi peskija ne’e hanesan:

  1. Atu hatene  politika governu nasaun rua ne’e ba halao  seguransa iha fronteira?.
  2. Atu hatene kondisaun no  situasaun ekonomia  komunidade  iha fronteira ?
  3. Atu hatene problema sira ne’ebé mosu iha fronteira ?

5.Enkuadramento Teoria

Enkuadramento teoria iha peskiza ne’e mak hanesan:

K.J holsti, 2011, kooperasaun dehan katak ema ne’ebé iha nesesidade ne’ebé labele atende rasik, sira tenki kopera ou servisu hamutuk, ajuda no tulun malu no iha interaksaun atu bele alkansa ou atinji nesesidade ne’ebé hanesan. nune’e mos iha nasaun ida iha mos interaksaun internasional ne’ebé hanesan: modelu interaksaun entre komunidade ne’ebé diferente iha suporta no asaun husi governu nomos ne’ebén la suporta husi governu. Pamudji (2011:18) dehan katak kooperasaun hatudu iha parte rua ou liu ne’ebé halo interaksaun tuir dinamika atu bele atinji objektivu ida ne’ebé hanesan.

Bazeia ba hanoin iha leten mak hakerek nain argumenta katak kooperasaun hanesan servisu hamutuk entre ema rua ka grupu ida bazeia ba  nesesidade no  interese ba malu,  tulun malu hodi atinji  objetivu mak determinado.

Rocman, 2000,  katak  guvernasaun   maka mekanismu jestaun Rekursus  Ekonomia  no  social  ne’ebé  hola  parte  ba  influensia  setor publiku  no  pesoal  privado  iha  esforsu  pesoal  kolektivu. esplika liu  ba  iha  kontestu  dezenvolvimentu,  fo  definisaun  ba governu  hanesan mekanismu  jestaun  rekursus  ekonomia  no  social  ne’ebé iha  substansial  atu hasa’e  Dezenvolvimentu  ne’ebé  efisiente  no ekilibriu. W.S Sayre, 1960, Governu iha Definisaun ne’ebé di’ak maka hanesan Organizasaun ida husi Nasaun ne’ebé  hetan no hala’o poder.

 

Bazeia ba hanoin iha leten mak hakerek nain argumenta katak governu  hanesan mekanismu  jestaun  rekursus ekonomia no social  ne’ebé   substansial  hodi dezenvolve membru ne’ebé bo’ot ho soi no tau matan konaba sistema ne’ebé kurva no monopoli pratika ne’ebé hamta’uk poder obrigatori ba intrese kumu sosiadade iha nasaun ida.

Hotma Sibuea, 2010:2, nasaun katak forma grupu ida moris ne’ebé bo’ot ho total membru ne’ebé barak depois bele hatama ba lubun ba iha generu secundary group. Tuir Aristoteles, objektivu nasaun katak ninia lisan di’ak ne’ebé a’as ba sidadaun Nasaun, maibe tuir Plato, objektivu nasaun mak halo kontenti sidadaun iha nasaun.

Bazeia ba hanoin iha leten mak hakerek nain argumenta katak nasaun hanesan organizasaun bot mak iha poder ho instrumentu no sistema ne’ebé konkretiza sistema ordenamento mak aplika ba ema barak ho diak los no tebes fo diak ba povu no nasaun.

Tarwoto no Wartonah, 2010, seguransa mak situasaun seguru no hakmatek. seguransa laos de’it prevene fuan kanek ou kanek itoan, maibe seguransa mos bele halo individu seguru iha aktividades ne’be, hamenus stress no hasae Saude Publik.

Bazeia ba hanoin ne’e  hakerek nain argumenta  katak Seguransa hanesan situasaun livre husi konflito, krime, ameasa, saude no seluk tan.  Seguransa mak fo haksolok, hakmatek no  dame ba ema hotu liu husi  prezensa seguransa estado iha povu nia let wainhira iha ou la iha problema.

Soegijoko, 1994: 154, iha aspektu principal tolu (3) ne’ebé bazea karakteristiku teritori fronteira, ne’e mak social ekonomia, defeja seguransa no politika. Aspetu social ekonomia hatudu husi karaktiristiku teritori ladun dezenvolve entre sira katak: 1.Nibel prosperidade tun, asinatura ho total barak populasaun ki’ak no suku naklerek, nia rejultadu servidor ne’e limitadu no oportunidade. 2.Naklerek ekonomia sosidade iha fronteira, 3.Aspetu defeza no seguransa hatudu husi karakter teritori ne’ebé luan no metodu balu populasaun ne’ebé la habelak. Nia rejultadu habelar kontrola estadu, refleksaun no super vizaun teritori susar atu hala’o di’ak no efisiente. aspetu politika hatudu husi karakter moris social ekonomia ne’ebé iha tendensia liu orientasaun ba nasaun vizinu.kondisi ne’e sensible, tamba ba nunne’e orientasaun social ekonomia ne’e hetan de’it muda ba politika. seogijoko (1994:153) mos hateten tan katak Halo linha Fronteira haluha teritoria ne’ebé espesialidade tamba fronteira ho teritoria nasaun vizinu sei halo negosiasaun dezenvolve nesesidade poder.Tuir Tobies (2003) iha dicionari publik lingua Indonesia liafuan fronteira mai husi liafuan baliza signifika linna (sorin) ne’ebé sai baliza ida iha area (sala, teritoria ne’e). Ho in-seguru ba komprensaun ne’e, entaun sentidu ho fronteira sorin mak teritori ne’ebé konstitui fahe entre teritori rua ou nasaun rua.

Bazeia ba hanoin iha leten mak hakerek nain argumenta  katak Fronteira hanesan fatin ida mak ligado entre nasaun bot rua bele iha rai maran ou tasi tan ne sempre hamosu risku  problema.

Samuelson, 2003, deklara katak iha sasan ne’ebe tenki iha karakteristiku rua mak hanesan tuir mai ne’e; non exclusionary no non-rivarly, la iha signifika ne’e ekonomia la hetan alkansa kondisaun eskada paz ba sosidade ne’ebe optima.

Bazeia ba hanoin ne mak hakerek nain argumenta katak sasan hanesan nececidade ne’ebe importante tebes ba povu no nasaun hodi garante moris iha mundu.

6.Metodolojia Peskiza

Sugiyono katak  metode peskiza nia bajiku  maka  metode sientifiku  ne’ebé mak ita uza atu hetan dadu  ne’ebé  klaru  ho  objektivu  no  utiliza prova bazeia  ba  karakteristiku  sensia  katak  rasional empiris  no sistematiku  atu hetan responde no deskreve ba  problema  ne’ebé  ita  foti,  nu’une  iha  peskiza  ne’e hakerek nain  uza metode  peskiza  kualitatif deskriptivo. Fatin Peskiza mak iha fronteira munisipiu Oe-Cusse posto administratitivu Oe-Silo. Informante mak

Komendante UPF, Xefi Sucu bobometo, Xefe Aldeia Saben           no Komunidade. Fonte  ba dadu husi Dadu Primaria no Dadu sekundaria husi fatin peskiza. Tékniku Halibur  dadu husi : Observasaun, Intervista no Dokumentasaun iha fatin peskiza. Teknika Analiza Dadu ho Dadu hotu-hotu mak halibur hamutuk hodi análiza ho metodu kualitativu deskriptivu ho objetivu atu hatene signifikaado klean  Kona-ba Kooperasaun Guvernu Timor-Leste ho Guvernu indonezia konaba kontrolu sasan tama illegal liu husi fronteira terrestre.

7.Resultadu Peskiza  no Diskusaun

Apresentasaun dadus tuir rezultado peskiza hanesan tuir mai ne’e:

 

7.1.Politika Governu Loke Merkadu Livre iha Fronteira

 

Guvernu Timor-Leste presiza duni loke  merkadu livre iha fronteira hodi hamenus  kontra bandu hatama sasan  husi dalan illegal, no mos bele fo biban ba povu  hodi sosa sasan tuir dalan legal. liu husi dalan illegal, kontra ona lei no halakon goverrno tan  la selu taxa,  no mos sei fo ameasa ba nasaun tamba ita la hatene katak ema sira ne’ebe lao no hatama sasan illegal ne’e bele lori buat diak ou buat at ba ita nia nasaun. Iha fronteira Oe-Silo ne’e dalan illegal barak, no komunidade sira ne’ebe atu hatama sasan illegal ne’e loron kalan. sira mos iha maneira oin-oin atu bele hatama sasan illegal ho nu’une ami seguransa sei la hatene atu kaptura. wainhira ami seguransa UPF kaptura,  sei lori ba intrega iha polisia investigasaun atu nu’une bele lori ba ministeru publiku, bele investiga tuir lei. Depois sei lori ba alfandega,  nuune bele selu taxa, ne’e tuir prosesu normal, sasan ne’ebe mak tuir prosesu normal mak hanesan, mina rai, gazolina no  gazoel, no sasan ne’ebe mak la tuir prosesu normal mak hanesan sigaru, tua, manu-tolun no seluk tan. Ami seguransa UPF ami nia servisu mak kontrolu de’it fronteira no kaer de’it ema no sasan tama tuir dalan illegal, ami sei la bele halo  investigasaun. (haktuir husi  Comandante UPF, Sr.Asueli iha loron segunda dia 1 de setembru 2020 horas 10:00)

7.2.Opiniaun  konaba fronteira illegal iha Oe-Silo.

Antes seidauk iha moras covid-19, komunidade sira hatama duni sasan illegal, hanesan mina rai, gazoel no gazolinha maibe agora ita nia nasaun hala’o hela estado emergensia tamba moras covid-19, komunidade sira mos tauk no kumpri lei no orden. Hatutan tan katak komunidade  hatama sasan illegal tamba fatin servico la iha, oin sa atu  hatan ba moris lor-loron. (haktuir husi Xefi Suku Sr. Jose Elo iha loron sabdo 12 September 2020 oraas 09:01.)

7.3.Vantagen no Desvantagen husi Sasan Illegal.

Vantagen husi hatama sasan illegal, mak hanesan halo komunidade sira sempre hetan osan hodi bele sustenta sira nia moris no mos bele selu sira nia oan ba eskola. Desvantagen husi hatama sasan illegal, bele hamenus taxa ba governo  no mos bele lori moras ba ita nia nasaun tamba agora iha moras  covid-19 bele hadaet no halo ema mate lalais no barak ona iha nasaun seluk.

 (haktuir husi Xefi Aldeia Sr.Abilio Ili iha loron kinta dia 15 setembru 2020 oras 14:05)

7.4.Governu  tenki fo atensaun ba komunidade iha fronteira.

Governu tenki fo atensaun ba komunidade iha fronteira liu husi kria fatin servico, hodi  labele hanoin no hakarak  hatama sasan illegal. Tamba ami sira ne’ebe mak hela iha fronteira Oe-Silo, liliu iha aldeia saben, 75% ami moris husi fronteira tamba ami hatama mina. Obstaklu  ba ami atu hasoru, wainhira governu taka dalan illegal,  ami hetan problema bo’ot iha aktividade ekonomia hodi hatan baa mi nia moris lolorn bababin. (Haktuir husi Sr.Florentino Elo, hanesan komunidade ida ne’ebe mak hatama sasan illegal iha loron Domingo dia 13 oras 10:02)

8.Konkluzaun

Fronteira terreste sai hanesan lalenok  ba nasaun atu  nu’une  bele  dezenvolve ekonomia  nasaun nian  iha rai laran no mos dezenvolve ekonomia sosiedade hodi hetan  moris diak  no prosperidade,  no mos   hamenus  problema negosiosaun illegal  iha  fronteira hodi  hasae rendementu ekonomia ba nasaun rua ne’e, tenki tulun  membru UPF no ekipamentus sira ne’ebe mak atu ajuda servisu patroliamentu hodi garante estabilidade, nune governu rua ne’e  bele dezenvolve area fronteira Oe-Silo ho Timor Tenggara  Utara (TTU) ba iha forma  merkadu  livre.

9.Rekomendasaun

Husi rezultado no diskusaun iha peskiza ne mak hakerek nain rekomenda ba governo Timor-Leste no governo Indonesia atu kria politika kooperasaun ne’ebe diak no los hodi tulun seguransa sira, nune bele halao servico ho diak hodi garante estabilidade nune bele hamenus aktividade ekonomia illegal iha fronteira.

Refferenci

 

1. Livrus

Sugiono, 2014, Metode Penelitian Kualitatif, penerbit: afabeta Bandung

Abdulsyani, 1994, Teori Kooperasaun: Penerbit bumi aksara, Jakarta:

Hotma P.sibuea, 2010, Ilmu Negara, Penerbit bumi aksara, .jakarta

Ramdani wahyu, 2007,  Etika Pemerintahan. jakarta.

2. internet

https://www.makalah-nkp.com/2018/01/teori-kerjasama-implementas dan.html?m=1

http//digilib.uin-suka.ac.id/23170/1/12360047

http://eprints.polsri.ac.id/4326/3/FILE%20III.PDF

http:// ejournal. uki. ac.id/ index. php/sp/article/view/466/353

http://clemen9391.blogspot.com/normal-0-false-false-en-us-x none.html?m=1

https:// agupubs. onlinelibrary. wiley. com/doi/ full/10.1029/2003JE002099

Unidha Universidade da Paz nudar instituisaun Superior edukativus nebe realiza apredizazen, pesquizas, no sai servidor/pengabdian ba sidadaun sira hodi fiar metin ba direitu fundamental ema nian, tuir normas Universal sira no konstituisaun RDTL
© 2024 Universitas da Paz Follow Universitas da Paz : Facebook Twitter Linked Youtube