header-int

Inisiativa Lideransa Lokal Hodi Implementa Kultura Tara Bandu Ba Fetosan No Umane Hodi Fo Importans

Jumat, 10 Des 2021, 10:13:16 OTL - 4572 View
Share

JNTL

JORNÁL NASIONÁL UNIVERSIDADE DA PAZ

(JNU-PAZ)

 

INISIATIVA LIDERANSA LOKAL HODI IMPLEMENTA  KULTURA TARA BANDU BA FETOSAN NO UMANE HODI FO IMPORTANSIA BA EDUKASAUN

 

Hakerek Nain :  Moises Monteiro  (Ezame dia 10-11-2020 oras 15.30-17.30)

                                                         Orientador    :  Albertino de Jesus, Lic.CSH.,MAP

                                            Instituisaun     :  Universidade Da Paz, Faculdade Ciencia Sociais no Humana, Departemento Politika Desenvolvimentu

 

ABSTRATU

 

INISIATIVA LIDERANSA LOKAL HODI IMPLEMENTA KULTURA TARA BANDU BA FETOSAN NO UMANE HODI FÓ IMPORTANSIA BA EDUKASAUN

Timor-Leste eziste hanesan nasaun ida  tan iha nia kultura, no hahalok rasik inklui  relasaun  individu, grupu tuir jerasaun ida-idak hodi hanaran Fetosan-umane hanesan  hahu husi beiala sira,to’o mai ohin loron,hare’é kultura ida ne’e iha buat barak maka presija atu  proteje iha vida moris.

Liu husi Tara-bandu nu’udar kustume tradisional Timor-Leste ne’ebé obrigasaun atu fasilita pas no rekoñese liu husi poder lideransa lokal hodi kordena komunidade no sosiedade baseia ba normas tara-bandu nian liu husi involviementu komunidade  signifikasaun kultura husi simbolu ida prebene  mosu komflitu e mos  aktividade sosial.Fetosan-umane sai nu’udar pratika tradisional ida importante teb-tebes, tamba bele kria kondisaun hodi haburas solidariedade  no fiar ba malu.

 Teoria ne’ebe uza ba hakereke monografia ne’e mak hanesan teoria lideransa, teoria kultura, teoria papel, komunidade no seluktan, atu hakerek monografia ne’e uza mos metolojia peskiza tuir teoria Millhes Humberman ho nia sekunsia mak hanesan halibur dadus, obersebasaun, intervista, dokumentasaun e’ mos analisa dadus mak hanesan halibur dadus, analisa dadus, interpreta dadus no foti konklusaun. Iha monografia nia resultadu maka,

Implementasaun Normas kultura hodi tau simbolu hanesan tarabandu Halao hahu kedas iha tinan 2015 ho objetivu atu prevene asuntu sira   ne’ebe  hamosu komplitu  hanesan animal tama tos , etika relasaun tuir normas, Reliziaun no normas  kultura iha suku laran Tarabandu hodi redus mos kultura fetosaan no  uamane ne’ebe  iha    indikasaun esploarasaun  nebe latuir orijinalidade kultura ne’e rasik signifika ema uza salah kultura hodi husu sasan ba malu ho kuantidade ne’ebe a’as ou bo’ot Pratika kultura ne’ebe lao ladun tuir orjinalidade hosi beiala sira maka fo impaktu negativu ba jerasaun foun sira liu-liu ba kresimentu ekonomia familia ladun diak no planu atu haruka sira oan ba eskolah iha nivel ne’ebe  a’as.

Hanesan tuir Sr. Januario da Silva nudaar lia nain   Suku hato’o katak karik ba future mak kultura sei ebeik a’as no komunidasde la dun iha konsiensia atu redus maka bele fo impaktu ba ekonomia familia ida-idak nian moris e’ liu-liu ba nexesidade familia bele fo ma’al nutrisaun, impaktu ba saude oan sira labele kontinua ba eskolah iha nivel   a’as  ba entau sira nia futuru bele ladiak.

 

Save : Inisiativa Lideransa, Tarabandu

 

Atu Hetan Detalho Ida Ba Jurnal Bele Klik Iha Ne'e

 

 

Unidha Universidade da Paz nudar instituisaun Superior edukativus nebe realiza apredizazen, pesquizas, no sai servidor/pengabdian ba sidadaun sira hodi fiar metin ba direitu fundamental ema nian, tuir normas Universal sira no konstituisaun RDTL
© 2024 Universitas da Paz Follow Universitas da Paz : Facebook Twitter Linked Youtube