header-int

ANALIZA SISTEMA REJISTU IHA LOKET 1 BA KUALIDADE DADUS IHA SENTRU SAUDE KOMUTARIO KOMORO, POSTU ADM

Kamis, 30 Sep 2021, 08:59:46 OTL - 6641 View
Share

ANALIZA SISTEMA REJISTU IHA LOKET 1 BA KUALIDADE DADUS IHA

SENTRU SAÚDE KOMUTARIO KOMORO, POSTU ADMINISTRATIVU

DOM-ALEIXU, MUNISIPIU DILI,

TINAN 2020

Maria Sonia Romana  Belo,Lic.SP, Dr.Avelino Gutteres Correia MPH

Leonardo Ximenes, Lic.SP, M.SP (Cand),

Faculdade Saúde Pública ,Universidade da Paz, Timor-Leste

Rua.Usindo I, Manleuana, Dili- Timor-Leste

Tlf: +67076516541/+67077073143

Email: soniaromanabellom@gmail.com/guterresavelino@gmail.com/leonardoximenes24@yahoo.com

 

Abstratu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Liafuan Xave

Iha era modernizasun ida ne’e avaliasaun sistema infórmasaun iha mundu ne’e hetan influensia positivu maka’as tebes ba dezenvolvimentu setor oi – oin nune’e mos iha setor saúde rasik. Husi avaliasaun sistema infórmasaun ida ne’e, setor saúde hetan avansu no progressu maka’as liu–liu iha setor dezenvolvimentu sistema infórmasaun saúde hodi integra dadus no infórmasaun ho fórma sistematika no estruturadu liu-liu prosesu hadi’a no hasa’e kualidade dadus ne’ebé lolos (akuradu), konfiavel, validu no relevante ba dezenvolvimentu setor saúde ho kompreñensivu iha futuru. Atu analiza sistema rejistu iha iha loket 1 ba iha kualidade dadus iha sentu saúde Komunitaria Komoro, Postu Administativu Dom-Aleixo, Munisipio Dili iha Tinan 2020.

Tuir peritu Kadir (2014), sistema rejistu maka hanesan “sebuah rangkaian” nia kriteria fórmal ne’ebé maka hare husi dadus no halo ba grupu ida, pois prosesu hodi sai infórmasaun, no distribui ba iha parte relevante. Kualidade dadus maka parte ida hodi jere dadus, kualidade dadus iha definisaun konaba halo kompletu no akuradu ba dadus (Batina, 2009).

Peskiza ida ne’e utiliza metode peskiza kuantitativu ho aproximasaun crossesional no populasaun maka 103 pesoas husi pesoal saúde sentru saúde komunitaria komoro, amostra 31 pesoas, tekniku ne’ebé utiliza hodi analiza dadus maka analiza Chi-Square IBM SPSS versaun 22.

Bazeia rezultado pekiza hatudu katak sira ne’ebe responde, sistema rejistu iha loket 1 la diak, no kualidade la diak hamutuk 16 ho nia pursentu 91.4 no sira ne’ebé hatan ba sistema rejistu loket 1 di’ak, maibe kualidade dadus diak hamutuk 1 ho nia pursentu 5.9 . No respondente sira ne’ebe hatan diak ba sistema rejistu loket 1, maibe hatan la diak ba kualidade dadus hamutuk 9 ho nia pursentu 6.4 no hatan sistema rejistu loket 1 daik, no kualidade dadus diak hamutuk 5 ho nia pursentu 6.4 no tahan sistema rejistu dia’ak hamutuk 5 ho nia pursentu 36.7. Alende ida ne’e tuir rezultado Teste Hipoteze husi nivel signifikansia (α) 0.05 hatudu katak valor sura kiik liu kompara ho valor signifikansia ka P Value 0.03<0.05 ho rezultado ida ne’e hatudu kata Simu Hipoteze Alternativu ka Ha, no rezeita Hipoteze Nulo ka H0 iha nivel signifikansian 0.03 ho nune’e hatudu katak Iha influencia ne’ebe signifikante entre sistema rejistu la diak hodi fo impsktu ba iha kualidade dadus iha sentru saúde komunitaria Comoro, postu administrativu Dom-Aleixo, Munisipiu Dili, Tinan 2020.

Bazeia ba rezultado analiza iha leten maka peskizadora hakarak rekomenda ba Ministeriu saúde Timor-Leste persija hasa’e nivel serbisu profisionais saúde hodi implementa serbisu liu husi fo atendimentu ba pasiente sira tuir programa saúde ne’ebé maka eziste iha sentru saúde komunitaria komoro, no presija kompleta fasilidade ne`ebe adekudo hodi suporta sistema registu pasiente hodi nune`e bele garantia kualidade dadus ne`ebé lolos, akurado kompleto no mos tuir ninia tempu.

 

 

 

 

Sistema Rejistu, Kualidade Dadus

 

 

 

 

 

 

Abstract

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Key words

ANALYSIS OF THE REGISTRATION SYSTEM AT LOCKET 1 TO THE DATA QUALITY IN COMORO  COMMUNITY HEALTH CENTER, DOM-ALEIXO POST

ADMINISTRATIVE,  MUNICIPALITY DILI, IN

 YEAR 2020

In this modernization era, the evaluation of information systems in the world has had a very positive impact on development in various sectors, especially in the health sector. From the evaluation of this information system, the health sector is more advanced and the results are more in the health information system development sector providing data and information with a systematic and structured formation, especially the process of improving the quality of data those are accurate, comprehensive, valid and relevant to develop the health sector in the future. This study aims to analyze the registration system at counter 1 on the quality of data in Komoro Community Health Center, Dom-Aleixo Post Administrative, Municipality Dili, Year2020.

According to Kadir (2014) the registration system is a series with formal criteria that can be seen from data grouping, the process of improving and distributing information to relevant parties. Data quality is part of data management, data quality can be defined as completeness and making accurate data, (Batina, 2009).

The research method used is quantitative with a cross-sectional approach. A population of 107 respondents, a sample of 31 respondents and data analysis techniques used Chi-Square analysis of IBM SPSS version 22.

Based on the results of the study showed that respondents who answered the registration system at counter 1 were not good with 16 (91.4%), and 1 (5.9%) answered well. And respondents who answered that the quality of the data was not good were 9 (6.4%), and there were 5 (35.7%) who answered well. Thus, the result of hypothesis testing with a significant level (α) 0.05 indicates P-value 0.03 <0.05. These results can be said that accept the alternative hypothesis and reject the null hypothesis with a significant level of 0.03.

It can be concluded that there is a significant influence between the registration systems at counter 1 on the quality of data at the Komoro Community Health Center, Dom-Aleixo Post Administrative, Municipality Dili, Year 2020. It is recommended that the Ministry of Health Timor-Leste improve the work performance of health workers in providing quality health services health program in KomoroCommunity Health Center, and complete health service facilities to support the patient registration system so as to ensure accurate, complete and timely data quality.

 

 

 

 

 

Registration System & Data Quality

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Introdusaun

Iha era modernizasun ida ne’e avaliasaun sistema infórmasaun iha mundu ne’e hetan influensia positivu maka’as tebes ba dezenvolvimentu setor oi – oin nune’e mos iha setor saúde rasik. Husi avaliasaun sistema infórmasaun ida ne’e, setor saúde hetan avansu no progressu maka’as liu–liu iha setor dezenvolvimentu sistema infórmasaun saúde hodi integra dadus no infórmasaun ho fórma sistematika no estruturadu liu-liu prosesu hadi’a no hasa’e kualidade dadus ne’ebé lolos (akuradu), konfiavel, validu no relevante ba dezenvolvimentu setor saúde ho kompreñensivu iha futuru.

Existensia sistema infórmasaun saúde, importante tebes ba organizasaun ka instituisaun saúde hotu hanesan meus ka mekanismu hodi aktualiza no garante dadus no infórmasaun ne’ebé validu hodi dudu no aselera diak liu tan ba planu, jestaun no implementasaun ba prosesu atendimentu saúde ne’ebé efesiensia no efetiu hodi atinji ojetivu ka metas dezenvolvimentu sétor saúde nian. Sistema infórmasaun saúde iha hospital iha nasaun avansadu, no dahuluk iha nasaun Amerika, dejenvolve komesa kedas iha tinan 1960ac. Iha tinan 1980ac, sistema infórmasaun iha hospital avansa ba iha etapa ne’ebé kontimuasaun no fóka liu ba iha produtividade. Ojetivu husi sistema infórmasaun Hospital ne’ebé maka dezenvolve hodi hasa’e prosesu atendimentu ba iha pasiente sira hodi fóti desizaun ne’ebé iha kualidade. (Wahid, Dkk, 2009).Ketentuan ne’ebé ligasaun ho aktividade oi-oin iha sistema infórmasaun hospital Indonesia nia iha UU 44 tinan 2009 konaba hospital, hateten katak kada hospital tenki halao lista no relatoriu konaba aktividade atendimentu hotu iha hospital, inklui aktividade unidade baisa.

Kualidade ba dadus maka hanesan maneira ida oinsa akumula dadus, dadus kualidade, iha definisaun ida ne’ebé kompletu no akuradu ba iha dadus (Batini 2009). Kualidade ba dadus mos iha ligasaun ho konsistensia no estatutu ba tempu (Batini 2009). Analiza sistema hanesan aktividade ne’ebé hodi analiza sistema ida ho nia ojetivu hodi rejolve no fó solusaun ba iha saida maka ita presija. (Taufiq, 2003). Tuir OMS (2008), register is a list which each items individualy identified. (Rejistu hanesan lista ka dokumentu propriu individu nian ba pontu idenfikasaun nian. Rejistu hanesan livru anotasaun rejistu nian, sai hanesan dokumentu hodi fasilita ba asesu dadus nian (Badudu, 2005).

Definisaun rejistu tuir Disionariu Ilustradu Lian Indonesia (Disionariu Ilustradu Lian Indonesia, 2008, p285), registu maka hanesan prosesu ka maneira, halao rejistu, hakerek naran, hela fatin, no sira seluk tan iha prosesu rejistu ne’e rasik, ho ida ne’e halo iha rejistu no sei sai hanesan arkivu ida hodi pasiente sira mai, fali bele utiliza fila fali dokumentus hirak ne’e. Hospital hanesan kriterius ida ne’ebé fó atendimentu jeral ba komunidade no presija prejensa sistema infórmasaun ne’ebé akurativu hodi hasa’e atendimentu ba iha pasiente no mos ambiente sira seluk. Hodi buka vantajen no mos desvantajen husi sistema, presija mos analiza sistema ida.

Analiza sistema hanesan aktividade ne’ebé hodi analiza sistema ida ho nia ojetivu hodi rejolve nofó solusaun ba iha saida maka ita presija. (Taufiq,2003). Metode analiza sistema ida maka hanesan Hierarchy Input Procces Output Chart (HIPO). HIPO hanesan tekniku ida hodi halo dokumentsaun no mudansa ida iha sistema (Al Fatta,2007). Ojetivu husi metode HIPO maka hanesan estrutura ne’ebé hare liu ba iha relasaun entre funsaun ba iha progama ida nia laran tuir hirarkia no mos hodi hetan funsaun input no output ho mos rejultadu saida deit maka hetan husi ne’eba. Hospital hanesan sub sistema atendimentu saude ida ne’ebé iha metodu/tipu atendimentu rua maka hanesan : metodu/tipu atendimentu ba saúde no atendimentu administrasaun.

Atendimentu ba saúde maka hanesan atendimentu mediku, suporta mediku, rehabelita mediku no atendimentu ba konsulta /tratamentu. Metodu/Tipu atendimentu hat ne’e halao/utiliza iha unidade ida–idak nia ne’e maka hanesan unidade tekniku atendimentu, unidade emergensia, unidade ambulatoriu, unidade baisa, unidadede fase ran, unidade farmasia no seluk-seluk tan. Tuir departamentu Saúde (2011), Sentru Saúde Komunitaria hanesan unidade tekniku iha postu administrativo ne’ebé maka responsabilija Saúde iha area servisu ida. Tuir artigu no. 57 Konstituisaun Republika Demokratika Timor – Leste (RDTL) iha aliña ba daruak hatete katak : Estadu halao ho hari serbisu nasional saúde universal ba ema hotu -hotu tuir nia kbiit, gratuitu/la selu, tuir lei haruka

Reprezentate Organizasaun Saúde Mundiál (OMS) iha Timor-Leste, Rajesh Pandav, hateten tuir estatutu indikador katak sistema saúde Timor–Leste iha ona progresu di’ak hodi hatu’ur sistema no prosesu ida ba prevensaun no kontrolu moras hada’et no ameasa husi moras sira seluk. Timor–Leste mós atualiza no implementa pakote serbisu esensial ba kuidadu Saúde Primaria (KSP) ne’ebé maka sei hafórsa liutan prestasaun serbisu no sidadaun nia direitu ba tratamentu saúde hirak ne’e. Sistema rejistu ba iha pasiente sira ne’ebé maka Timor-Leste utiliza/adopta komesan iha mundasa ona tamba, uluk uza deit sistema manual maibe agora komesa adopta oan ho teknolia tuir mundo Globalizasaun.

No hare husi observasaun sistema registu iha Sentru Saúde Komunitaria Komoro iha ne’eba komesa utiliza/uza ona komputador, komputador sai hanesan material ida ne’ebé hodi ajuda hala’o aktividade ne’ebé relasiona ho atendimentu saúde iha prosesu input dadus, rejistu ba pasiente sira iha tempu agora no kada pasiente mai rejistru naran liu husi aplikasaun komputador, maibe aplikasaun ne’e seidauk masimu tamba sempre hetan failansu system error, ne’e maka rejuldadu husi relatoriola la tuir ho dadus ne’ebé maka iha tiha ona, ho nune’e fó influensia ba dadus ne’ebé rekolla sai infórmasaun hodi relata ba iha parte manejamentu ho ida ne’e maka sei utiliza hela sistema manual iha sentru saúde komunitaria Komoro.

No ida ne’e maka fó influensia ba iha nesesidade infórmasaun dadus refere, no seidauk lao ho fasil, diak no lais ba iha nivel ne’ebé metikulosidade no akurativu ba iha dadus ne’e sei menus.Iha aplikasaun ba sistema rejistu manual sei difisil hodi halao kontrolu tamba, prosesamentu halao dadus ne’e ema maka halo, ho ida ne’e taxa sistema erro sei amenta a’as/bo’t. No utiliza/uza sistema ho komputadaor, nia prosesamentu ba dadus lais no fasil liu atu kontrola ba iha posibilidade eurru ne’e mais fasil no mininu liu.

Ho ida ne’e maka rejultadu husi observasaun hakerek nain, nia katak iha sentru saúde Komunitaria Komoro, Postu Administrasaun Dom- Aleixo ,Munisipiu Dili, konaba sistema rejistu ba iha pasiete sira sei da’uk lao diak no prosesa ba dadus atu relata ba iha nasional, iha ne’eba utiliza sistema komputador iha sentru saúde komunitaria Komoro ne’eba, sempre hetan failasu iha sistema no menus sarana ho infratutura ne’e maka uza deit sistema rejistu manual durante halo rejistu ba pasiente, pasiente sira mos sempre proteta tamba atende ho manual ne’e hein kleur no dalaruma sira nia status lakon no rai latuir numeru ne’ebé iha sira nia kartaun. Bazea ba dadus ne’ebé iha Sentru Saúde Komunitaria komoro, pasiente ne’ebé vijita iha unidade rejistu pasiente iha Loket 1 hodi hetan atendimentu saúde, hanesan tuir mai ne’e, iha tinan 2017 hamutuk 39.589 pasiente, tinan 2018 hamutuk 45,322 pasiente, tinan 2019 hamtuk 37,458 pasiente, no iha tinan 2020 husi periode fulan Janeiru to fulan Abril hamutuk 20.432 pasiente. (Dadus estatistika Sentru Saúde Komunitaria Komoro tinan 2020. Ho ida ne’e maka hakerek nain ho inisiativa halo peskija ho titulu “Analiza Sistema Rejistu iha loket 1 ba iha kualidade dados” iha sentru saúde Komunitaria Comoro,Postu Administrativu Dom Aleixo,Munisipio Dili Tinan 2020.

 

Metodo Peskija

Peskiza ida ne’e utiliza metode peskiza kuantitativu ho aproximasaun crossesional no populasaun maka 103 pesoas husi pesoal saúde sentru saúde komunitaria komoro, amostra 31 pessoas, tekniku ne’ebé utiliza hodi analiza dadus maka analiza Chi-Square IBM SPSS versaun 22.

 

Rezultado no Diskusaun

Interpretasaun rezultadu tuir metode peskiza kuantitativu hanesan metode ne’ebé maka uza hodi analiza dadus ho tekniku estatistika iha peskiza ida ne’e iha objetivu atu hatene impaktu husi sistema rejistu iha loket 1 ba kulidade dadus iha Sentru Saúde komunitaria Comoro, Postu Administrativu Dom-Aleixu, Munisipiu Dili, Tinan 2020. Peskija ida ne’e nia objetivu atu hatene impaktu entre variabel (x) ba iha (y).

No bazeia ba rezultado analiza dadus hatudu katak iha influensia entre Sistema rejistu pasiente ba iha kualidade dadus ho valor signifikasaun P Value 003<0.05 hatudu katak sistema rejistu pasiente ne’ebé kauza ba ba iha garantia kualidade dadus.

Hare husi sistema rejistu iha Sentru Saúde komunitaria Comoro, iha ne’eba komesa utiliza/uza ona komputador sai hanesan material ida-ne’ebé hodi ajuda hala’o aktividade ne’ebé relasiona ho atendimentu saúde iha prosesu input dadus, rejistu ba pasiente sira iha tempu agora ne’e hala’o ona no jeralmente uza komputerisasi ho nune’e kada pasiente mai rejistu naran liu husi aplikasaun komputador, maibe aplikasaun ne’e seidauk masimu tamba sempre hetan failansu system error dalaruma rede mos ladun diak, ne’e maka rejultadu husi relatorio la tuir ho dadus ne’ebé maka iha tiha ona, ho nune’e dadus ne’ebé rekolla hodi relata infórmasaun ba iha parte manajamentu Sentru Saúde Komunitaria Comoro. Ho ida ne’e maka emjeralmente sei utiliza hela sistema manual. No ida ne’e maka fó influensia ba iha garantia kualidade, Tanba sistema ba iha rejistu pasiente nian ladun diak maka sei fo influensia iha dadus sira ne’ebé iha ona,no nia sei labele garantia katak dadus ne kualidade. Peskijadora refere fo mos konkluzaun katak programa Ecxel hodi sai hanesan fator ne’ebé fo influensia ba iha kualidade dadus, tanba sistema sempre mosu erro ou rede ladun diak. Tuir peritu Kadir (2014), sistema rejistu maka hanesan “sebuah rangkaian” nia kriteria fórmal ne’ebé maka here husi dadus halo ba grupu, pois prosesu hodi sai infórmasaun, no distribui ba iha parte relevante. Peskiza ida ne’e hatudu katak profisaun serbisu Dr.Geral hamutuk nain 9 ho nia pursentu 29.0%,lisensiatura parteria hamutuk nain 9 ho nia pusentu 29.0%, enfermerio hamutuk nain ho nia pursentu 7% ho niapursentu 22,6%, farmasia hamuuk nain 1 ho nia pursentu 3,2%, adminstrasaun hamutuk nain 2 ho nia pursentu 6,5%, nutrisaun nain 3 ho nia pusentu 9.7%.

Kualidade dadus hanesan valór ida-ne’ebé interese karakteristika lubuk ida hasoru rekizitu sira. Nune’e, kualidade dadus maka valor iha karakteristika inerente iha dadus tuir rekitu dadus.Peskiza hatudu katak dadus ne’ebé iha laiha garantia ba iha kualidade tanba, failansu iha sistema rejistu ne’ebé uja komputeriasai, tanba mosu sistema erro ou rede ladun diak, tan ne’e mak fo influensia ba iha kualidade dadus, wainhira sistema lao la diak mak ita sei la garantia kualidade dadus, systema rejistu tenki lao ho dika atu nune’e bele garantia kualidade dadus ne rasik.

Tuir matenek nain Mark Mosley (2008), iha nia livru “Dictionary Of Date Management “ definisaun kualidade dadus maka hanesan nivel dadus ne’ebé hateten dadus ne’e loloos no adekuadu( Accurate) , kompletu ( complete), tuir oras /tempo (update) , konsistente (consistent) tuir ho nesesidade hotu kriteria no relevante.  Peskijadora refere fo mos konkluzaun katak programa Ecxel hodi sai hanesan fator ne’ebé fo influensia ba iha kualidade dadus, tanba sistema sempre mosu erro ou rede ladun diak. Tuir peritu Kadir (2014), sistema rejistu maka hanesan “sebuah rangkaian” nia kriteria fórmal ne’ebé maka here husi dadus halo ba grupu, pois prosesu hodi sai infórmasaun, no distribui ba iha parte relevante. Peskiza ida ne’e hatudu katak profisaun serbisu Dr.Geral hamutuk nain 9 ho nia pursentu 29.0%,lisensiatura parteria hamutuk nain 9 ho nia pusentu 29.0%, enfermerio hamutuk nain ho nia pursentu 7% ho niapursentu 22,6%, farmasia hamuuk nain 1 ho nia pursentu 3,2%, adminstrasaun hamutuk nain 2 ho nia pursentu 6,5%, nutrisaun nain 3 ho nia pusentu 9.7%.

No hare husi peskizadora antes Rahadia Fitra Nova pengaru kualitas pelayanan terhadap kepuasan pasien rawat inap rumah sakit pku muhammadiyah surakarta tahun 2016. Hasil tersebut menunjukan bahwa Hipotesis Alternatif (Ha) dapat diterima dan Hipotesis nihil (Ho) ditolak pengaruhnya yang paling besar adalah variabel keberwujudan (5,191) diikuti ketanggapan (4,280) empati (1.989), dan keyakinan (-4,205) terhadap kepuasan pasienrawat inap RS Muhammadiyah surakarta hasilnya adalah R2 sebesar (0,789) menujukkan bahwa 78,9% variabel kepuasan pasien dapat dijelaskan. Oleh kualitas pelayanan yaitu keandalam, Ketanggapan, keyakinan, keberwujudan dan empati Sedangkan sedangka sisanya 21,1% lainnya. Dijelaskan variabel lain yang tidak termasuk dalam model penelitian ini.

 

Konkluzaun

Bazeia rezultadu pekiza hatudu katak husi respondente 31 ne’ebé responde ba iha sistema rejistu loket 1 la daik, no kualidade dadus la di’ak hamutuk 16 ho nia pursentu 91.4 no sira ida ne’ebé hatan ba sistema rejistu loket 1 la diak, maibe kualidade dadus di’ak hamutuk 1 ho nia pursentu 5.9. No respondente sira ne’ebé hatan ba sistema rejistu loket 1 di’ak, maibe hatan kualidade dadus la da’ik hamutuk 9 ho nia pursentu 6.4 no hatan sistema rejistu da’ik, no kualidade dadus di’ak hamutuk 5 ho nia pursentu 35.7. Alende ida ne’e tuir rezultadu Teste Hipoteze husi nivel signifikansia (α) 0.05 hatudu katak valor sura kiik liu kompara ho valor signifikansia ka P Value0.03<0.05 ho rezultadu ida ne’e hatudu kata Simu Hipoteze Alternativu ka Ha, no rezeita Hipoteze Nulo ka H0 iha nivel signifikansian 0.03 ho nune’e hatudu katak Iha influensia ne’ebé signifikante entre sistema rejistu la diak hodi fo impaktu ba iha kualidade dadus iha sentru saúde komunitaria Comoro, postu administrativu Dom-Aleixo, Munisipiu Dili, Tinan 2020.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Bibliografia

 

Alimul Hidaya, A. Aziz (2007), Metodologi Penelitian Keperawatan di Bangdung.

 

Analisis Sistem Infórmasi Registrasi Pasien Di Rumah Sakitumum Asy-Sambi Boyiolali enprints.ums.ac.id asesu iha dia 24/02/2020

 

Analisis sistem infórmasi registrasi pasien dengan metode speces di rumah sakit mulia hati wonogori https://docplayer.infó asesu iha dia 24/02/2020

 

Aziz .A.H (2007),Metode Penelitian Kebidanan & Tehnik Analisi Data.Jakarta:Salemban Medika Bandung: Penerbit Alfabeta.

 

Arikuntu, (1998) Produser Penelitian Suatu Pendekatan Praktek PT.Rineka CiptJakarta Indonesia

 

Arikuntu,(1998),Prosedur Penelitian Suatu Pendekatan PraktekPT.Reneka Cipt Jakarta, Indonesia.

 

Definisaun puskesmashttps://pengertiandefinisi.com asesu iha dia 24/02/2020

 

Definisi kualitas data menurut Batini 2009 https://www.slideshare.net/Ayuditalsmiyanti asesu iha dia 23/03/2020

 

Definisaun regristasaun tuir kamus besar indonesia 2008 library.binus.ac.id iha dia 23/03/2020

 

Definisi rejistrasi menurut WHO 2008 repository.usu.ac.id/bitstream/handle/123456789/48332.asesu iha dia 23/03/2020

Definiaun kualidade dadus tuir matenek nain Mark Mosley (2008) https://supono.wordpress.comasesu iha dia 25/5/2020

 

Definisi data tuir matenek nain Nurulla Agustin https://www.sumberpengertian.id asesu iha dia 10/05/2020

 

Definisaun kualidade dadus tuir matenek nain( Batini 2009), https://www.slideshare.net asesu iha dia 10/05/2020

 

Wahid, Dkk, (2009), Dezenvolvimentu setor saúde nasaun Amerikahttps://media.neliti.com asesu iha dia 23/07/2020

Element sistema tuir matenek nain Andrik k 2008 deltonandez.blogspot.com asesu iha dia 28/05/2020

 

Jogiyanto , H.M (2005), Analisis & Desain Sistem Infórmasi : Pendekatan

 

Terstuktur, Teori, Dan,Aplikasi Bisnis, Edisi Ketiga,Yogyakarta.

 

Klasifikasaun tuir matenek nain Andrik k 2008 deltonandez.blogspot.com asesu iha dia 28/05/2020

 

Komponente sistema rejistu tuir nain Adrik k 2008 deltonandez.blogspot.com asesu iha dia 28/05/2020

Notoadmodjo S.(2010), Metodologi Penelitian Kesehatan, Jakarta: Rineka Cipta.

 

Riduwan (2013), Teknik Menysusn Tesis,Cetakan Kesembilan, Penerbit

 

Saryono (2011), metode penelitian keperawatan. Purwekarto: UTP.

 

Silalahi ,ulber, (2006).Metode Penelitian Social Bandung.

 

Shofari (2002).Pengelolahan Sistem Rekam Medis Kesehatan,Semarang.

 

sugyiono (2012), Metode Penelitian Kuantitatif Kualitatif dan R&D, Bandung, penerbit Alfabeta

 

-----------(2015), Metode Penelitian Kuantitatif Kualitatif dan R&D, Bandung, penerbit Alfabeta

 

Sistema saude Timot- Leste www.tatoli.tl asesu iha dia 30/02/2020

 

Sistema Infórmasaun Hospital Iha Indonesia Tertuang Iha UU 44 tinan 2009 https://media.neliti.com asesu iha dia 23/07/2020

 

Tipu kualidade dadus tuir matenek nain Mark Mosley (2008) https://supono.wordpress.comasesu iha dia 25/5/2020

 

WHO (2001),Issues In Health Infórmation, Integrating Equity Health Infórmation System In Geneva

 

WHO (2000), Design And Implementation Of Health Infórmation System. In Geneva

Unidha Universidade da Paz nudar instituisaun Superior edukativus nebe realiza apredizazen, pesquizas, no sai servidor/pengabdian ba sidadaun sira hodi fiar metin ba direitu fundamental ema nian, tuir normas Universal sira no konstituisaun RDTL
© 2024 Universitas da Paz Follow Universitas da Paz : Facebook Twitter Linked Youtube