header-int

ANALIZA JURIDIKU BA LEZITIMIDADE KAZAMENTU TUIR KODIGU CIVIL TIMOR-LESTE

Jumat, 29 Sep 2023, 15:03:07 OTL - 376 View
Share

ANALIZA JURIDIKU BA LEZITIMIDADE KAZAMENTU TUIR KODIGU CIVIL TIMOR-LESTE

 

1Osorio Lopes, 2 Duarti Soares Tilman, 3 Afonso Soares

1Lisensiadu Direitu, Universidade da Paz, Timor Leste

2Dosente Fakuldade Direitu, Universidade da Paz, Timor Leste

3Dosente Fakuldade Direitu, Universidade da Paz, Timor Leste

ABSTRATU

Sitema kazamentu iha nasaun Timor-Leste ne`ebe hatur iha lei Nu: 1/1974 kona-ba Kazamentu ne`ebe nasaun Timor Leste sei ratifika husi lei Indonesia nian tuir artigu 165º konstituisaun no Lei Nu. 10/2003 konaba interpretasaun autentika utilizasaun Lei anterior. Maibe iha kodigu Civil artigu 1475o Regula deit kona-ba sistema tolu mak Katolika, Barlakiadu mais monogamy no registu Sivil, maibe hare tuir Lei nu; 1/1974 konaba kazamentu Indonesia nia koalia kona-ba tuir kada ema idak – idak nia fé artigu ida ne`ebe hatur iha kodigu civil ho Lei Nu: 1/1974 konaba kazamentu Indonesia.

Fórmulasaun Problema. Oinsa Prosesu kazamentu ida bele hetan Rekoeñesimentu Legítimo tuir Kódigu Civil haruka? Ho Oinsa efeito jurídiku ba kazamentu sidadaun Timor oan ne’ebé la’os Katólika hodi bele hetan lejítimidade. Objetivu peskiza, atu bele hatene kona-ba sistema kazamentuir kodigu Civil Timor Leste.Metodologia Peskíza, Normativu no tipu abordajen Konseptual, abordajen istóriku, abordajen komparativa, abordajen kazu no abordajen estatuta.

Liafuan Cave: Barlakiadu monogamiku

Atu Hetan Detalho Ida Ba Jurnal Bele Klik Iha Ne'e:

Unidha Universidade da Paz nudar instituisaun Superior edukativus nebe realiza apredizazen, pesquizas, no sai servidor/pengabdian ba sidadaun sira hodi fiar metin ba direitu fundamental ema nian, tuir normas Universal sira no konstituisaun RDTL
© 2024 Universitas da Paz Follow Universitas da Paz : Facebook Twitter Linked Youtube