header-int

ANALIZA JURIDIKA BA INPLEMENTASAUN SIDADANIA HAKTUIR LEI NU 9/2002

Kamis, 05 Okt 2023, 11:40:56 OTL - 522 View
Share

ANÁLIZA JURÍDIKA BA INPLEMENTASAUN SIDADANIA HAKTUIR LEI NÚ 9/2002

Tito Manuel Jubiléu dos Reis, 2Octavio da Conseição, 3Tito Maia dos Reis

 1Lisensiada Direitu, Universidade da Paz, Timor Leste

 2Dosente Fakuldade Direitu, Universidade da Paz, Timor Leste

 3Dosente Fakuldade Direitu, Universidade da Paz, Timor Leste

ABSTRATU

Peskiza ida ne’e sai opurtunidade ba peskizador bele indentifika problema sira ne’ebe sai polimika ba sidadaun sira iha Repúblika Demokrártika Timór-Leste tamba ne’e Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste iha artigu 3 ne’ebe garante sidadaun sira nia direitu ho diver  hanesan sidadaun nanis ho sidadaun husun, Timor-Leste iha sidadaun nanis mak hanesan Sidadaun ne’ebé moris nanis iha Timor ka sidadaun ne’ebé moris iha nasaun seluk maibe inan ka aman sidadaun timoroan, Sidadaun husun mak hanesan sidadaun ne’ebé la moris iha Timor-Leste maibe sira mai hela iha Timor-Leste sidadaun ne’e ho vontade husu nasionalidade Timoroan liu husi naturaliza ho kazementu maibe sira prejisa prense rekezitus ne’ebé estabelese ona iha Diresaun Geral Servisu Rejistu Notariadu (DGSRN), iha Ministeriu Justisa (MJ) atu nune’e sira bele hetan Protesaun husi Estadu Republika Demokratika Timor-Leste no mos Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste iha artigu 3 hamosu lei nú 9/2002 mos la limita Sidadaun nanis sira ho vontade hodi halakon nasionalidade Timoroan no sidadaun Timoroan ne’ebé lakon ona nasionalidade Timoroan bele hetan fila fali nasionalidade Timoroan.

 Iha peskiza ida ne’e Peskizadór indetifika formulasaun problema iha parte rua mak hanesan:

a) Tamba saida mak sidadaun adkirida ka sidadaun husun la iha direitu kandidatu ba Presedenti Repúblika Timor-  

     Leste.

b) Oinsa ho sidadaun husun no sidadaun nanis nia prosesu uain-hira atu hetan no lakon nasionalidade tuir lei nu. 9/2002.

 Fundamentu teoria ne’ebé peskizador utiliza mak hanesan Teoria Estadu Direitu, Teoria Demokrasia, Teoria Konstituisaun, Teoria Kompetensia, Konseitu Direitu, Konseitu Sidadania, Prinsipiu Legalidade, prinsipiu Sidadania, prinsipiu Direitus Umanus

Metodu ne’ebé peskizador utiliza hodi responde ba problema ne’ebé mak iha topiku ne’e mak peskizadór utiliza metódologia Normativu liu husi tipu abordagem bazeia ba leis no abordagem bazeia ba analiza ho konsetualidade husi rezultadu peskiza ida ne’e atu hatene lo’os Sidadaun nanis ho Sidadaun husun nia direitu ho dever iha Estadu Repúblika Demokrátika Timor-Leste ne’ebe mak Estadu Timor-Leste garante.

No mós iha kapitulu II,  revizaun biblioteka, kapitulu III, Sidadaun husun laiha Direitu kandidatu ba presidenti Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL).

Kapitulu IV Oinsa ho sidadaun husun no sidadaun nanis nia prosesu uain-hira atu hetan no lakon nasionalidade tuir lei no 9/2002, Kapitulu V, Rekomendasaun ho Konkluzaun

Liafuan xave: “Direitu ho Dever nu’udar Sidadaun Timor-Leste”

 

Atu Hetan Detalho Ida Ba Jurnal Bele Klik Iha Ne'e:

Unidha Universidade da Paz nudar instituisaun Superior edukativus nebe realiza apredizazen, pesquizas, no sai servidor/pengabdian ba sidadaun sira hodi fiar metin ba direitu fundamental ema nian, tuir normas Universal sira no konstituisaun RDTL
© 2024 Universitas da Paz Follow Universitas da Paz : Facebook Twitter Linked Youtube